Seifi avamine Tallinnas ja Harjumaal

Millal seifi avamist vaja on?

Seif on loodud selleks, et seda ei saaks lihtsalt lahti teha – isegi siis, kui omanik on koodi unustanud või võtme kaotanud. Kõige sagedamini helistatakse meile, kui:

• kood ununes või seda muudeti ja uus kood läks meelest;
• seifi võti on kadunud või jäi pärast kolimist kuhugi kastide vahele;
• elektrooniline klaviatuur ei reageeri, näitab veateadet või patarei sai tühjaks;
• kood on õige, kuid käepide ei pööra ja mehhanism on kinni kiilunud;
• ostsid maja või korteri ja eelmine omanik jättis lukustatud seifi maha;
• kontoris lahkus töötaja, kes ainsana koodi teadis.

Milliseid seife avame?

Aitame kodu- ja kontoriseifidega: kappi või seina sisse paigaldatud väiksemate seifidega, põranda külge kinnitatud raskemate seifidega ning kontorite dokumendiseifidega. Lukk võib olla võtmega, mehaaniline koodlukk või elektrooniline klaviatuur.

Seifid erinevad omavahel palju rohkem kui ukselukud. Mööblisse peidetav kodune seif ja kõrge turvaklassiga sertifitseeritud seif nõuavad täiesti erinevat lähenemist. Seepärast ei luba me ette, et iga seifi saab avata ühtemoodi – kirjelda seifi helistades ja ütleme ausalt, kas ja kuidas saame aidata.

Kui elektrooniline lukk ei reageeri

Elektroonilise seifi puhul on kõige sagedasem põhjus tühjenenud patarei. Enne kui helistad, vaata seifi kasutusjuhendit: paljudel mudelitel on tootja ette nähtud avariivõti või võimalus anda lukule ajutiselt toidet väljastpoolt. Need lahendused on mõeldud just omanikule ja on ohutud.

Kui avariivõtit ei ole või see on samuti kadunud, ära proovi seifi kangutada ega puurida. Samuti ei tasu järjest proovida erinevaid koode – paljud elektroonilised lukud blokeeruvad pärast mitut valet katset ajutiselt ja olukord muutub veelgi keerulisemaks. Pane kirja, milliseid koode juba proovisid, ja helista.

Kui kood ununes või võti kadus

Mehaanilise koodluku koodi ei saa ilma seifi avamata „lähtestada“. Võtmega seifi puhul tasub enne kontrollida, kas varuvõti on alles: pereliikmete juures, kontori juhataja käes, dokumentide hulgas või seifi ostmisel saadud ümbrikus. Kui varuvõtit ei leidu, on seifi avamine järgmine samm.

Kui seif jäi sulle päranduse või ostetud kinnisvaraga, valmista ette dokumendid, mis näitavad sinu õigust seda vara käsutada. Sellisel juhul ei pruugi kellelgi koodi ega võtit olla ja omandi tõendamine on eriti oluline.

Kuidas seifi avamine käib

1. Helista numbrile 50 44 9 44 ja kirjelda seifi ning seda, mis juhtus.
2. Küsi hinnangut enne töö algust. Kui kirjeldus seda võimaldab, ütleme juba telefonis, kas seifi saab tõenäoliselt avada seda kahjustamata.
3. Kohapeal kontrollime esmalt, et sul on õigus seifi avada, ja alles siis alustame tööd.
4. Avamisel eelistame meetodit, mis säästab seifi ja lukku. Kui see ei ole võimalik, selgitame enne, mida seifi kahjustav avamine tähendab, ja otsuse teed sina.
5. Pärast avamist räägime läbi, kas seifi saab edasi kasutada ja mida tasub kohe ära teha.

Kuidas tõendada, et seif on sinu?

Seifis hoitakse sageli kõige väärtuslikumaid asju ja dokumente, seega kontrollime siin õigust eriti hoolikalt. Lisaks isikut tõendavale dokumendile sobivad näiteks:

• seifi ostudokument, kasutusjuhend või koodikaart koos seerianumbriga;
• kinnisvara ostu-müügileping, kui seif jäi ostetud majja või korterisse;
• üürileping koos üürileandja nõusolekuga, kui seif kuulub üürileandjale;
• ettevõtte esindaja kinnitus või kirjalik volitus kontoriseifi puhul;
• pärimisega seotud dokumendid, näiteks pärimistunnistus.

Kui vajalikud paberid on just seifi sees, ütle seda helistades – arutame, milline muu tõend sobib. Kui õigust seifi avada ei ole võimalik kinnitada, seifi ei avata.

Mida helistades öelda

Mida täpsemalt seifi kirjeldad, seda täpsema hinnangu saame anda ja seda paremini oskame vajalikud tööriistad kaasa võtta:

• tootja ja mudel – need on sageli kirjas ukse siseküljel või väljaspool väikesel sildil;
• luku tüüp: võti, mehaaniline koodiketas või elektrooniline klaviatuur;
• mis täpselt juhtus ja mida oled juba proovinud;
• seifi ligikaudne suurus ja kas see on kinnitatud põranda, seina või mööbli külge;
• kus seif asub: korter Tallinnas, eramaja Harjumaal või kontor, ning mitmendal korrusel;
• kas seif tuleb avada kindlaks ajaks, näiteks seal olevate dokumentide tõttu.

Kuidas vältida sama olukorda

• Kui seadistad uue koodi, proovi seda paar korda avatud uksega, enne kui ukse sulged.
• Ära hoia koodi seifi peal ega selle kõrval. Pane see kirja ja hoia mujal – näiteks suletud ümbrikus usaldusväärse pereliikme juures.
• Vaheta elektroonilise luku patareisid kohe, kui lukk annab tühjeneva patarei märguande, ja hoia avariivõtit seifist eraldi.
• Kontoris lepi kokku, kes peale sinu veel koodi teavad, ja muuda kood, kui keegi neist ettevõttest lahkub.

Hinda mõjutavate asjaolude kohta loe lähemalt hindade lehelt. Kui lisaks seifile on lukus ka korteri- või majauks, vaata ukse avamise lehte. Vastuseid teistele küsimustele leiad KKK lehelt, kontaktid kontaktilehelt.

Korduma kippuvad küsimused